Uudis, mida lugesin täna, on siis selline, et 5-aastane poiss nimega Cannon lasi maalida enda peale draakoni. Ja kui maaling kehalt maha kulus, peale kahte nädalat, oli kogu maali ulatuses poisi käele arm tekkinud. Kui mina oleks olnud see väike poiss, oleksin õnnelik selle laheda kujuga armi üle, aga see olen mina. Vale on see nüüd igal juhul, et keegi avalikult kasutab odavaid värve. See ei ole õige ja midagi tuleks selle inimesega ette võtta. Sest see lugu oleks palju kurvem, kui näiteks oleks väike tüdruk soovinud näo peale liblikat. Ja eks see ole ka mure, mida selle väikese poisi vanemad välja tõid. Eelmine suvi nägin mina suurtel üritustel ja ka Pärnu tänavatel hennaga tegijaid, aga ei ole selle kohta halba järelkaja saanud, kuigi paljud tuttavad tegid endale. Ja ärge öelge kohe ei, vaid mõelge - võiks ju proovida, ja mõelge ka natuke kuhu ja mida, niisama ei ole mõtet plätserdada.

Aga henna ise ei ole halb asi, see on midagi, millega saab väga hästi eksperimenteerida. Proovida, et kas see tribal on ikka õige mu käe peale. Ja on minugi lähedaste hulgas ühel olnud plaan peale pooleaastast eemal viibimist ennast hennaga täis teha ja tagasi tulles oma kallimat ehmatada. Kuigi see kuri ja põrgunaljakas plaan jäi siiski tegemata. Kui mina seda teeksin, vist ei mõjuks enam, sest olen enda tattoohuviga juba pere ära harjutanud. Peaaegu.

Mis henna täpsemalt on:

Henna on traditsiooniline keemiline nahavärvimisprotsess, milles kasutatakse henna taime. Hennataimest tehakse pulber ja pulbrist tehakse värv, mis on pasta kujul, millega siis värvitakse nahka. Joonistus kehal kestab tavaliselt kaks nädalat. Henna on populaarne Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Lõuna-Aasias. Traditsiooniliselt on kasutajateks peaaegu eranditult ainult naised ja sageli piiratud üritustel. On palju online-lehti, mis uurivad hennat põhjalikult, näiteks www.mehandi.com

Allikas:

http://www.goldcoast.com.au/article/2009/06/08/86241_gold-coast-top-story.html