Kurat töötu. Ja kõik tänu inimesti lolluse. Ma olen aastaid üelnud siis kas kõvema v valjema häälega. Et ma ei salli inimesi. Kora isegi. Üks tüdrik solvus sest võtis selle lause isiklikult. Aga kurja ma ei salli ei salli inimesi. Inimene võib isegi tore ja arukas olla. Aga inimesed on lollid, naaivsed, hirmu mass kes teeb kõigest saiast sitta. Oles siis aastaid ühel kohal ja palju näind seal õppind. Arvan et viimane õppe tund oli täitsa tore. Ika raskel ajal ei sa endast kõrgemate peale loota. Kõirgemate aint ameti nimetuse järgi. Sest endast paremaks ma neid ei pea vaid vastu pidi. Aga ikagi siis raskel ajal olen jäätud töötuks. Ja et lõppetaks siis töö suhted viisakalt seaduslikult. Ei isegi sel koral vooliti okas traadist suurem kera ja löödi tagant meile liht töölistle see taga poole.

Aga peale sellist lugu nagu mull oli. Ei ole eritilise vaimu sees, et seda meeletult teha. Eks ma olen hellistan tuttavatele ja hetkel ootan et eht saan mõne töö. Väga ihaldaks mina kontoi töö peale. Või lahkuda sellest maa jumalate poolt maha jäätud riigist. Ja leida mõjalt midagi uut ja välja kutsuvat või siis piisavalt tasuvat et saaks ka elada.

Sest elmisel töö kohal ma kanatasin ära 3 palga kärpimist mis oli lõppuks üle pool palga. Aga jäin ika tublik töliseks. Ja kui aus olla siis viimaste kuude jooksul tuli väga suur tahe teha tööd ja seda ma tegingi. Ise märkasin vahet ja ka teised. Olin aktiivsem ja usinam kui kunagi varem. Mitte et enne olin halb töötaja ei aga tegin seda mida vaja ja mitte midagi üle liigset. Peal suurtes numbrites üle tunde.

Kurja tuju nulli ligidal. Ja vana mõtte et enesetapp. On alati viimane lahendus taas peas. Endalt elu võta ei karda. Sest see mida ma hetkel elan sobib aint 50 % tahaks muud. Ja eks see muu ole aint minu kättes. Eks üks hetkel võib see saabuda aga kui ei saagi muudetud enda elu ja jään töötuks ja võlad kogunevad suureks kuhjaks. Mis mind lämmatab siis on aeg pana selga ilusad riided ja end puhtaks kasida. Ja lahkuda.

Kurja kaua saab see nii mina et meilt aint võetakse. MÄSS on üks kord tulemas ja siis oleme meie süüdi.