postitan siis mõned joonistused mis olen teind. Ja ka ühe nunnuuu tekstikese mille tegin täna.
Täna lasin ma ennast maha. Kuid enda toreduses lasin mööda. Ja tabasin vanamuti tänavalt. See oli see sama vanamutt, kes haiglaslikult oli mind täna piinand. Hommikul bussis,kui surin pohmelli ja närisin ila, mis aina paksemaks muutus. Niiks nagu viks ja viisakas joodika ika antsin talle enda iste koha. Poe järjekorras lasin ta ette kui oli käes mul ainult üks pudel remont õlu. Poes ees aitasin ta maast püsti kui nõrkushoog talle peale tuli ja asfaldile langes. . Tassisin ta asjad tal kodu ukseni, et saaks ta ohutult koju. Ja ei saanud ma selle aja sees kordagi õlle lõhnagi tunda. Pohmellus mu peas aina kasvas ja lima ei olnud enam vedelas vormis vaid 100% tahke. Ma kurat sülitasin juba kivi laadseid asjandusi. Kurat, nüüd olen kaine, mida ei ole olnud aasta, või kaks, või nädala, ei mäleta ja ei tea miskit öelda. Avastan enda keha pealt haavu, mingeid sümboleid, haakriste, pentagramme, riste, tüdrukute nimesid ja ühe potilille. Eks ole ma juba kaua oma mõttesse kadunud ja tegutsenud on vaid võõras vedelik mu kehas. Kurja, ei viitsi end jälle täis juua, võtab palju aega kerjamine tänaval, sest raha on ju ainult pudeli jaoks. Persse, aitab kah joomast. Aga tean ma hästi et loobuda ei suuda. Aga ei ole ju ka midagi muud mul siin elu võiks ju loobuda kõigest. Ja alati olen mõelnud ju mis tunne oleks surra. Nüüd tuleks leida kunagi hea sõber üles. Ja see on mu ameti relv. Kunagi sai maetud see kuhugi siia rajooni. Pika otsimise peale leidsin ka selle lollaka suure kivi kus all ma arvan et see on. Kurat, ei viitsi vist seda liigutada. Aga ei ole ju midagi paremat teha ja nende lõikamata küüntega suudaks vist Aafrikasse ka välja kaevata. Mudas mässates ja selle õlle ka ära juues. Otsin ma kivi alt enda sõpra. Aga kurat küll on hea lõppuks neelata tänu õllekesele, see ila mu suus nägi hullem välja kui see muda mida ma kühveldan ja maitses umbes sama. Ja näe, siin ongi see riidekalts, milles on mu kunagine töörelv. Ja näe, õlle sai ka otsa ja peaaegu on ka hauake kaevatud. Noh, ütleks kah enne midagi. Persse, ei ole siin midagi öelda ja ei ole ka kedagi kuulamas. Võiks augu suuremaks kaevata, siis oleks kuhugi kukkuda ja ka mahtuda. Ja nüüd käis pauk. Ju ma ei viitsinud siis ikagi kaevata. Aga näe, ei viitsin ka ennast maha lasta. Endale teadmata lasin enda peast ka mööda. Enne kui nüüd politsei tuleb ja muud vilkurid, siis ostaks nurgapealt poest ühe kangema pudeli. Vanamutt oled vastu kui laenud võtad. Vaikimine on nõus olek. Ja kui tagasi jõuan, võime koos erinevatesse autodesse istuda ja oma viimasele sõidule sättida.
No comments:
Post a Comment